Kas on parem olla Introvertne või Ekstravertne? Siin on lühike vastus: ükski isiksuseomadus – kaasa arvatud Introvertsus ja Ekstravertsus – ei ole parem kui teine. Samas on sellel teemal siiski natuke rohkem rääkida ning siin on põhjused, miks.
Eksitavad stereotüübid
Võid olla näinud, kuidas Introvertseid kujutatakse sügavamõtteliste üksiklastena või Ekstravertseid kogenud vestlejatena, kuid sellised stereotüübid on eksitavad. Introvertsus ja Ekstravertsus ei räägi tegelikult meie sotsiaalsetest oskustest ega eneseteadlikkusest – need käivad selle kohta, kust me energiat ammutame ja kuidas oma keskkonnaga suhestume. See tähendab järgmist:
- Kui Introvertsed tunnevad end väsinuna, vajavad nad enamasti aega, kus pole liiga palju väliseid ärritajaid. Vaikus ja omaette olemine on neile mugav ning see võib tõesti muuta need inimesed introspektiivseks – ja sageli nii juhtubki –, kuid see ei tähenda, et Introvertne oleks automaatselt “parem” eneseanalüüsis kui Ekstravertne. Ekstravertsed võivad samuti olla väga eneseteadlikud – neil on lihtsalt tavaks hankida oma energia pigem välistest stiimulitest ja teiste inimesed seltskonnast kui omaette olles.
- Kui Ekstravertsed tunnevad end väsinuna, lähevad nad tavaliselt maailma avastama, et uuesti energiat saada. See soov liikuda ringi ja olla nähtaval võib muuta nad sotsiaalselt oskuslikuks – ja sageli ongi nii –, kuid see ei tähenda, et Ekstravertne oleks automaatselt “parem” suhtleja kui Introvertne. Introvertsed võivad olla väga sõbralikud ja kaasahaaravad – neil võib lihtsalt olla vaja pärast suhtlemist üksinda lõõgastuda.
Kultuurinormid
Sõltuvalt sellest, millises kultuuris elad, võib tunduda lihtsam olla kas Introvertne või Ekstravertne. Kui sind ümbritsevad näiteks Ekstravertsed, võib Ekstravertsus tunduda kergem, sest sinu eelistused ja energia on sarnased ümbritsevate inimeste omaga.
Kuid kultuuri normidega sobitumine ei ole alati parem – sageli võib erinemine olla eeliseks. Ent kui sind ümbritsevad pidevalt inimesed, kes sinu isiksusetüübiga ei ühti, võid vahel tunda, et oled ebasoodsas olukorras.
Muude omaduste ja kogemuste mõju
Introvertsus ja Ekstravertsus on vaid üks osa inimese isiksusetüübist. Teised omadused mõjutavad tugevalt tema tegutsemist, mõtlemist ja tundeid. Näiteks võib Introvertne koos Ratsionaalse omadusega tööintervjuul käituda hoopis teisiti kui Introvertne, kellel on Tundeline omadus.
Inimese elukogemused mängivad samuti olulist rolli selles, kuidas ta mingis olukorras hakkama saab. Kui üks eelnimetatud Introvertne on varem värbamises töötanud, mõjutaks see kindlasti tema käitumist intervjuul. Kumb oleks tööintervjuul edukam: Ekstravertne ilma värbamiskogemuseta või Introvertne värbamiskogemusega? Sellele pole võimalik üheselt vastata.
See näitabki, miks pole “parem” olla Introvertne või Ekstravertne. Igal omadusel on omad tugevused ja nõrkused ning kumbki pole teistest ülekaalus. Lisaks on Introvertsus ja Ekstravertsus vaid üks osa meie isiksusest – tähtis osa, loomulikult, kuid siiski pelgalt üks osa sellest, mis teeb meid just selliseks, nagu me oleme.
Kuidas edasi minna?
- Kui sa pole seda veel teinud, tee ära meie tasuta isiksusetest ja saa teada, kui Introvertne või Ekstravertne sa oled.
- Vaata meie maailmakaarti, et näha, millised riigid on rohkem Introvertsed või Ekstravertsed.
- Süvene sügavamalt Introvertsuse ja Ekstravertsuse erinevustesse selle artikli kaudu.